{"id":15991,"date":"2026-01-12T08:45:30","date_gmt":"2026-01-12T07:45:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/?p=15991"},"modified":"2026-01-12T08:45:30","modified_gmt":"2026-01-12T07:45:30","slug":"stratejiya-kurdan-a-sedsale-dirok-ji-nu-ve-te-nivisandin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/stratejiya-kurdan-a-sedsale-dirok-ji-nu-ve-te-nivisandin\/","title":{"rendered":"Stratejiya Kurdan A Sedsal\u00ea: D\u00eerok Ji N\u00fb Ve T\u00ea Nivisandin"},"content":{"rendered":"<p>Dema ku mirov li b\u00fbyer\u00ean Rojhilata Nav\u00een \u00fb Kurdistan\u00ea diqewimin m\u00eaze dike b\u00eeran\u00een\u00ean bi \u00ea\u015f y\u00ean sal\u00ean bor\u00ee, t\u00eako\u015f\u00een \u00fb h\u00eaviy\u00ean azadiy\u00ea y\u00ean dema niha \u00fb xewna yekitiya \u00e7ar par\u00e7ey\u00ean Kurdistan\u00ea \u00ear\u00ee\u015f\u00ee hest \u00fb hi\u015f\u00ea mirov dikin.<\/p>\n<p>Di p\u00eavajoya ji n\u00fb ve d\u00eezaynkirina Rojhilata Nav\u00een de gel\u00ea Kurd w\u00ea helwestek\u00ee \u00e7awa n\u00ee\u015fan bide? Li herem\u00ea r\u00eaj\u00eem \u00fb dewlet\u00ean ber\u00ea hildiwe\u015fin, dewlet \u00fb rej\u00eem\u00ean n\u00fb t\u00ean avakirin.<\/p>\n<p>Stratejiya gel\u00ea Kurd d\u00ea \u00e7i be \u00fb \u00e7awa be? Gel\u00ea Kurd w\u00ea bikaribe destkeftiy\u00ean xwe mezin bike \u00fb p\u00ea\u015fde bibe an na? B\u00eag\u00fbman ev pirs\u00ean gir\u00eengin \u00fb bersiva van pirsan bi qas\u00ee giringiya xwe ew\u00ea d\u00eerok\u00ee be j\u00ee.<\/p>\n<p>D\u00eerok derfetan z\u00fb bi z\u00fb ava nake! Ew di coy\u00ea xwe de diherike di\u00e7e. Dema d\u00eerok derfetan ava bike y\u00ean nikaribin bi aqilane s\u00fbd\u00ea j\u00ea bigirin j\u00ee ef\u00fb nake. Y\u00ean nikaribin di \u00e7em\u00ea d\u00eerok\u00ea de melevaniy\u00ea bikin nikarin xwe ji xeniqandin\u00ea j\u00ee \u00a0rizgar bikin. Mebesta me ji melevaniya di nav \u00e7em\u00ea d\u00eerok\u00ea de peydakirina stratej\u00ee \u00fb takt\u00eek\u00ean k\u00earhat\u00eene. Eger p\u00ea\u015feng\u00ean gel\u00ea Kurd ruh\u00ea dem\u00ea ba\u015f bixw\u00eenin \u00fb li gor w\u00ee ruh\u00ee tevbigerin, stratej\u00ee avabikin \u00fb takt\u00eek\u00ean afir\u00eaner p\u00ea\u015fbixin b\u00ea g\u00fbman ew\u00ea bi ser bikevin.<\/p>\n<p>Sed sal z\u00eadetire gel\u00ea Kurd bi zinc\u00eer\u00ean tunehesibandin \u00fb \u00eemhay\u00ea ve hatiye gir\u00eadan. Netew-dewlet\u00ean sed sal ber\u00ee niha hatin avakirin li ser esas\u00ea tunekirina gel\u00ea Kurd dixwestin ji xwe re nasnameyek\u00ee netew\u00ee ava bikin. Ji bo bigih\u00eajin armanca xwe hem\u00fb h\u00eaz, siyaset \u00fb saziy\u00ean dewlet\u00ea bikar an\u00een. Dixwestin gel\u00ea Kurd di navxwe de bihel\u00eenin \u00fb ji hol\u00ea rakin.<\/p>\n<p>Gel\u00ea Kurd ji sed sal\u00ee z\u00eadetire li hember van rej\u00eem\u00ean fa\u015f\u00eest \u00fb qirker li berxwe didin \u00fb heb\u00fbna xwe dipar\u00eazin.<\/p>\n<p>\u00cero dewlet\u00ean statukopar\u00eaz, qirker \u00fb fa\u015f\u00eest yekbiyek hildiwe\u015fin \u00fb hinek j\u00ee hatine ber hilwe\u015fandin\u00ea. Mixabin dema dewlet\u00ean fa\u015f\u00eest hildiwe\u015fin li \u015f\u00fbna wan otomat\u00eek\u00ee \u201cdewlet\u00ean demokrat\u00eek\u201d ava nabin. M\u00eenak\u00ean rej\u00eem \u00fb dewlet\u00ean hilwe\u015fiyay\u00ee li ber \u00e7av\u00ea me ne. 1979\u2019an de rej\u00eema \u015eah li \u00ceran\u00ea hilwe\u015fiya, di bin nav\u00ea \u201c\u015fore\u015fa \u00ceslam\u00ee\u201dde rej\u00eemek\u00ee xirabtir hat b\u00fb desthilat. Niha ew j\u00ee li ber hilwe\u015fandin\u00ea ye. Li Iraq\u00ea rej\u00eema Baas hiwe\u015fiya l\u00eabel\u00ea li \u015f\u00fbna w\u00ee dewleteke demokrat\u00eek ava neb\u00fb. Vaye rej\u00eema Baas a Suriyey\u00ea hilwe\u015fiya li \u015f\u00fbna w\u00ee j\u00ee dewleteke demokrat\u00eek ava nabe. Di xwezaya desthilatdariy\u00ean netewdewletperest de fa\u015f\u00eezm \u00fb d\u00eektator\u00ee heye. Ji ber v\u00ea yek\u00ea hilwe\u015fandina dewletan bi ser\u00ea xwe azad\u00ee, demokras\u00ee \u00fb a\u015fitiy\u00ea bixwe re nayne, berovaj\u00ee w\u00ee desthilatdar\u00eeiy\u00ean daha z\u00eade t\u00fbnd bixwe re t\u00eene.<\/p>\n<p>Rej\u00eema Baas ya fa\u015f\u00eest hilwe\u015fiya l\u00ea li \u015f\u00fbna w\u00ee bi al\u00eekariya h\u00eaz\u00ean navdewlet\u00ee \u00fb Tirkiyey\u00ea c\u00eehad\u00eest\u00ean tundrew y\u00ean fa\u015f\u00eest li \u015eam\u00ea desthilatdariya xwe \u00eelan kirin. Ti\u015ft\u00ean ku desthilatdariya HT\u015e\u00ea li \u015eam\u00ea dixwaze p\u00ea\u015fbixe ji kiryar\u00ean rej\u00eema Baas\u00ea pir c\u00fbdatir n\u00eene. Ew j\u00ee dixwazin wek Baas\u00ea \u00eeradeya gel\u00ea Kurd tune bihesib\u00eenin, dewletek\u00ee fa\u015f\u00eest \u00fb d\u00eektator ava bikin.<\/p>\n<p>Di Rojhilata Nav\u00een de dewleta Tirkiy\u00ea ji bo destkeftiy\u00ean gel\u00ea kurd ji hol\u00ea rake p\u00ea\u015fengiya siyaseta qirkirin\u00ea dike. Bi taybet li Rojavay\u00ea Kurdistan\u00ea v\u00eeya pir e\u015fkere dide me\u015fandin. Di sala 2014\u2019an de dewleta Tirk ji bo \u015fore\u015fa Rojava bifet\u00ees\u00eene li ber \u00e7av\u00ea hem\u00fb c\u00eehan\u00ea li dij\u00ee gel\u00ea Kurd pi\u015ftgiriya DAI\u015e\u2019\u00ea kir. Gel\u00ea Rojava bi pi\u015ftgiriya \u00e7ar par\u00e7ey\u00ean Kurdistan\u00ea, h\u00eaz\u00ean demokrat\u00eek \u00fb azad\u00eexwazan li hember \u00e7etey\u00ean DAI\u015e\u2019\u00ea bi ser ket \u00fb pergala xwe ya demokrat\u00eek ava kir. Di nav qeyran \u00fb kaosa Rojhilata Nav\u00een de pergala li Rojava hat avakirin b\u00fb m\u00eenakeke bihevre jiyankirina demokrat\u00eek a gelan. Rojhilata Nav\u00een a ku di nav Netew-dewlet\u00ean hi\u015fk \u00fb statukopar\u00eaz de hatib\u00fb fetisandin bi \u015fore\u015fa Rojava re derfeta jiyana demokrat\u00eek peyda kir. Modela pergala Rojava dikar\u00eeb\u00fb ji bo hem\u00fb dewlet\u00ean rojhilata Nav\u00een bib\u00fbya m\u00eenak. Rojava n\u00ee\u015fan\u00ea hem\u00fb c\u00eehan\u00ea da ku gel \u00fb baweriy\u00ean c\u00fbda dikarin bi hi\u015fmendiya Netewa demokrat\u00eek bi hev re jiyan bikin.<\/p>\n<p>Dewleta ku her\u00ee z\u00eade ji destkeftiy\u00ean Rojava acize \u00fb dixwaze w\u00ee ji hol\u00ea rake dewleta qirker \u00fb fa\u015f\u00eest a Tirkiy\u00ea ye. Hikumeta AKP-MHP \u00fb kadroy\u00ean wan y\u00ean qa\u015fo wez\u00eerin bi ruh\u00ea s\u00ea pa\u015fay\u00ean \u00cet\u00eehad-Terak\u00ee tevdigerin. Destp\u00eaka \u015fer\u00ea c\u00eehan\u00ea ya yekem\u00een de Enwer, Talat \u00fb Cemal pa\u015fa bi ruh\u00ea nijatperestiya Tirkitiy\u00ea xwestin hem\u00fb gel\u00ean herem\u00ea qir bikin. Bi sedhezaran Kurd, Ereb \u00fb Ermen\u00ee hatin ku\u015ftin \u00fb ji welat\u00ea xwe hatin durxistin. Niha kadroy\u00ean hikumeta dewleta Tirkiy\u00ea bi heman siyaset \u00fb ruh\u00ee tevdigerin \u00fb dixwazin gel\u00ea Kurd di qirkirin\u00ea re derbas bikin. Erdogan, Hakan F\u00eedan, Ya\u015far Guler wek s\u00ea pa\u015fay\u00ean b\u00fbn sebeba hilwe\u015f\u00eena dewleta Osmaniyan, bi h\u00eesteriya dijmanitiya gel\u00ea kurd tevdigerin. \u00db ev dijminatiya hovane d\u00ea bibe sebeb ku dewleta Tirkiy\u00ea j\u00ee hilwe\u015fe. Hi\u015f, m\u00eaj\u00ee \u00fb \u00e7av\u00ean van fa\u015f\u00eestan ji dijminatiya kurdan p\u00eave ti\u015ftek\u00ee din nab\u00eene. S\u00fbc\u00ean ku ev kesana li dij\u00ee gel\u00ea Kurd dikin bi fa\u015f\u00eezmek\u00ee korane dikare were bi navkirin. Ji bo van kesan p\u00eanaseya fa\u015f\u00eest dibe ku k\u00eam bim\u00eene l\u00ea di wateya s\u00eeyas\u00ee de b\u00ea axlaqiya her\u00ee j\u00ear de ne.<\/p>\n<p>Her\u00ee daw\u00ee li Heleb\u00ea, li du tax\u00ean ku gel\u00ea Kurd di nav de ni\u015ftec\u00eehin \u00fb jiyan dikin di p\u00ea\u015fengtiya van kesan de \u00ear\u00ee\u015fa qirkirina kom\u00ee dan destp\u00eakirin.<\/p>\n<p>Li dij\u00ee gel\u00ea Kurd bi k\u00ea re hevalt\u00ee kirin? Bi \u00e7etey\u00ean Da\u00ee\u015f \u00fb bermayiy\u00ean w\u00ee y\u00ean El Ka\u00eede \u00fb HT\u015e\u00ea re! Ev \u00e7eteyana bi k\u00ea re li hev an\u00een bi dewleta \u0130sra\u00eel, Emer\u00eeka \u00fb Ewr\u00fbpa re! Yan\u00ee dewleta Tirk ji bo gel\u00ea Kurd ji hol\u00ea rake \u00e7i dest\u00ea w\u00ee hat kir \u00fb dike.<\/p>\n<p>Li hember van siyaset\u00ean qirker \u00ean dewleta Tirkiye \u00fb hevalbend\u00ean w\u00ee div\u00ea gel\u00ea Kurd dest\u00ea xwe bidin hev \u00fb helwesta xwe ya netew\u00ee ni\u015ftiman\u00ee diyar bike. Yekitiyek\u00ee pir ac\u00eel ji bo gel\u00ea Kurd p\u00eaw\u00eest dike. Rojhilata Nav\u00een diguhere. Dewlet\u00ean statukopar\u00eaz yek bi yek hildiwe\u015fin. Derfetek\u00ee z\u00earin bi dest\u00ea gel\u00ea Kurd dikeve ku bikaribin azadiya xwe li her \u00e7ar par\u00e7ey\u00ean Kurdistan\u00ea bi dest bixin. Diyarkirina stratejiyek\u00ee netew\u00ee, ni\u015ftiman\u00ee, hevgirtina di asta her\u00ee jor de zer\u00fbriyete.<\/p>\n<p>Dewlet\u00ean Kurdistan dagir kirine ne li ser h\u00eaza xwe ya ber\u00ea de ne. Hem\u00fb gen\u00ee b\u00fbne, lawaz b\u00fbne yek bi yek hildiwe\u015fin \u00fb hinek j\u00ee li ber hilwe\u015fandin\u00ea ne. Di v\u00ea dem\u00eade eger gel\u00ea Kurd, hem\u00fb partiy\u00ean Kurdan y\u00ean xwe ji yekitiy\u00ea \u00fb azadiy\u00ea berpirsiyar dib\u00eenin bi aqlek\u00ee stratej\u00eek bikaribin werin cem hev \u00fb yekitiya xwe ava bikin sed\u00ee sed ew\u00ea biser bikevin. Yekitiya stratej\u00eek ew\u00ea bikaribe gel\u00ea azad bike \u00fb Kurd ji qirkirn\u00ean mezintir rizgar bike.<\/p>\n<p><strong>H\u00eewa AZAD<\/strong><\/p>\n<p><strong>Navenda L\u00eakol\u00een\u00ean Stratej\u00eeka Kurdistan\u00ea<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Dema ku mirov li b\u00fbyer\u00ean Rojhilata Nav\u00een \u00fb Kurdistan\u00ea diqewimin m\u00eaze dike b\u00eeran\u00een\u00ean bi \u00ea\u015f y\u00ean sal\u00ean bor\u00ee, t\u00eako\u015f\u00een \u00fb h\u00eaviy\u00ean azadiy\u00ea y\u00ean dema niha \u00fb xewna yekitiya \u00e7ar par\u00e7ey\u00ean Kurdistan\u00ea \u00ear\u00ee\u015f\u00ee hest \u00fb hi\u015f\u00ea mirov dikin. Di p\u00eavajoya ji n\u00fb ve d\u00eezaynkirina Rojhilata Nav\u00een de gel\u00ea Kurd w\u00ea helwestek\u00ee \u00e7awa n\u00ee\u015fan bide? Li herem\u00ea [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15711,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":{"format":"standard","jnews_video_option_group":[[]],"override":[{"template":"1","parallax":"1","fullscreen":"1","layout":"right-sidebar","sidebar":"archive-right","second_sidebar":"archive-right","sticky_sidebar":"1","share_position":"float","share_float_style":"share-normal","show_share_counter":"1","show_view_counter":"1","show_featured":"1","show_post_meta":"1","show_post_author":"1","show_post_date":"1","post_date_format":"default","post_date_format_custom":"Y\/m\/d","show_post_category":"1","post_reading_time_wpm":"300","post_calculate_word_method":"str_word_count","show_zoom_button":"1","zoom_button_out_step":"2","zoom_button_in_step":"3","show_post_tag":"1","show_prev_next_post":"1","show_popup_post":"1","show_comment_section":"1","number_popup_post":"1","show_post_related":"1"}],"image_override":[{"single_post_thumbnail_size":"crop-500","single_post_gallery_size":"crop-500"}],"trending_post_position":"meta","trending_post_label":"Trending","sponsored_post_label":"Sponsored by","disable_ad":"0","subtitle":"Dewlet\u00ean Kurdistan dagir kirine ne li ser h\u00eaza xwe ya ber\u00ea de ne. Hem\u00fb gen\u00ee b\u00fbne, lawaz b\u00fbne yek bi yek hildiwe\u015fin \u00fb hinek j\u00ee li ber hilwe\u015fandin\u00ea ne. Di v\u00ea dem\u00eade eger gel\u00ea Kurd, hem\u00fb partiy\u00ean Kurdan y\u00ean xwe ji yekitiy\u00ea \u00fb azadiy\u00ea berpirsiyar dib\u00eenin bi aqlek\u00ee stratej\u00eek bikaribin werin cem hev \u00fb yekitiya xwe ava bikin sed\u00ee sed ew\u00ea biser bikevin."},"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":{"view_counter_number":"0","share_counter_number":"0","like_counter_number":"0","dislike_counter_number":"0"},"jnews_post_split":{"post_split":[{"template":"1","tag":"h2","numbering":"asc","mode":"normal","first":"0","enable_toc":"0","toc_type":"normal"}]},"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[637,209,33,4489,1803,4488,4487,80],"class_list":["post-15991","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-makaleler","tag-dirok","tag-ji","tag-kurdistan","tag-nivisandinn","tag-nu","tag-sedsal","tag-stratejiya","tag-ve"],"acf":[],"post_mailing_queue_ids":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15991"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15991\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15992,"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15991\/revisions\/15992"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15711"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lekolin.org\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}